Kuldne side läbi laulu- ja tantsu – Ida-Virumaa XXVIII laulu- ja XXI tanstupeol ISEOMA

Meeliülendav Laulu- ja tantsupidu ISEOMA on saanud ajalooks. 3.-6. juulini toimunud peol osales Ida-Virumaalt kokku 1163 lauljat, rahvatantsijat, võimlejat, rahvamuusikut ja orkestranti koos oma juhendajate ja saatjatega 56 erinevast kollektiivist.

Ida-Virumaa jaoks sai peo eelmänguks vahetult enne peonädala algust laulupeo tule saabumine maakonda ja selle kandmine linnast linna, vallast valda, külast külla. Tule tervitamiseks olid end valmis seadnud inimesed 18 peatuspaigas, kus kõlasid laulud ja pillilood, vihuti rahvatantsu ning ei puudunud ka näitemäng. Eriliseks tippsündmuseks sai loomulikult tule süütamine ESTO päevadel Narvas.

Kõik peolised said laupäeval kokku ühises rongkäigus. Nii astusid ka idavirukad vihmast ilma trotsides rõõmsameelselt Vabaduse väljakult lauluväljakule. Rongkäigule eelnevalt olid tantsupeolised maha tantsinud 3 kaunist ja südamesse pugevat etendust, rahvamuusikud tõmmanud pillikeeled pingule ning nüüd oli lauljate kord oma lauluhääled valla päästa.

Peatuspaikades rändas tuli käest kätte, mis andis tunnistust jätkuvast laulupeo traditsiooni olulisusest ning kandis endas meie ühtsustunnet ja kokkuhoidmise vajadust.15. juunil Tartus süüdatud laulupeo tuli rändas läbi kõikide maakondade ning süttis 3. juulil Kalevi staadionil tantsupeol, 4. juulil Vabaduse väljakul rahvamuusikapeol ning 5. juulil lauluväljaku tuletornis laulupeol.

Aitäh, et oled – laulad, tantsid, mängid pilli.

Aitäh, et juhendad ja õpetad.

Aitäh, et korraldad ja kaasa aitad!

Aitäh, et toetad!

Aitäh, et kuulad, vaatad ja elad kaasa!

Uhkusega võime tõdeda, et ikka veel peavad paika Alutaguse praosti, Jõhvi kihelkonnakooli rajaja ja 160 aastat tagasi Jõhvis toimunud I kihelkondadevahelise laulupüha korraldaja F.F. Meyeri sõnad koorimuusika viljelemise ja kooskäimise kohta: „See on kui kuldne side, mis koorid,koolid, kirikud ja kogukonnad kogu armastuses kokku toob”.

Artikli autor: Anne Uttendorf